Kevadväsimuse vastu kohviga ei saa
Kevadeks on paljudel jaks otsas ja peas ainus mõte: olen omadega nii läbi, et ei jaksa enam midagi teha! Kuidas endas uut jõudu leida? Unearst ja psühhiaater Tuuliki Hion teab vastust.
Ehkki meditsiinis pole sellist diagnoosi nagu kevadväsimus, on see igapäevases kõnepruugis leidnud kindla koha. Oled loid, nõrga immuunsusega, uni ei paku kosutust? Kas sa ei suuda korralikult uinuda ja tuju on kehv? Selge – sind vaevab kevadväsimus.
Kui käed-jalad küljes ja toit enam-vähem läbi käib, siis tundub paljudele siiani veider ja harjumatu halva enesetunde korral spetsialisti poole pöörduda. Eriti veel selliste nähtamatute muredega nagu väsimus ja unetus või vastupidi – ülemagamine, loidus, motivatsioonipuudus ja muu selline. Hoolimata sellest, et õhtuti lausa roomatakse töölt koju ja päeva algus tundub kui järjekordse õudusfilmi avakaader, ei peeta väsimustunnet piisavaks terviseprobleemiks. Jõuetusetunde ja kergesti külge hakkavate tõbedega annab organism märku kurnatusest. See võib olla organismi esimene appihüüd.
Doktor Tuuliki Hion ütleb, et kui enesetunnet jälgida, märkame palju tekkivaid ja kaduvaid aistinguid. Mingil määral väsimust käibki igapäevaelu juurde. Hommikul ärgates võime olla unised veel tunni jooksul, seda nimetatakse uneinertsiks. Töö- või õppepäeva jooksul väsime aeg-ajalt ja vajame vaheldust, pisut puhkust, liikumist, päikesevalgust, toitu ja vett.
Unevajadus oleneb vanusest, täiskasvanud peaksid magama kaheksa kuni kümme tundi. Unevajaduse pikem eiramine toob lõpuks kaasa süveneva väsimuse. Kui väsimus ei kaogi, siis annab see märku, et organism vajab abi.
Iga muutus väsitab
Kevadel on aina rohkem valgust, ilm soojeneb. Valgus äratab varem või hoiab kauem ärkvel, osa inimesi hakkab vähem magama või lööb kella keeramine neil unerütmi sassi, selgitab Hion.
Kui ilm läheb soojemaks, siis liigume rohkem, oleme aktiivsemad. Soojenemise korral aga veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Seegi võib enesetunnet mõjutada. Keha peab läbi tegema rea muutusi, et kohaneda uute tingimustega, ja mõned inimesed võivad end sel perioodil tunda haigena või rohkem väsinuna.
Joo vähem kohvi
Meie enesetunnet mõjutab keha väsimuse aine adenosiin. See koguneb ärkvel oldud aja jooksul ja mängib rolli une saabumise ajas. Väsimust kofeiiniga peletades sulgeme ajus retseptorid, mille kaudu adenosiin tekitaks unisustunde. Kofeiini toimeaeg võib olla umbes 7,5 tundi. Sellel ajal, kui kofeiin mõjub, koguneb adenosiini edasi ja pärast kofeiini toime lõppu tekkiv väsimus võib olla algsest tugevam-gi. Kui suurem pingutus, stress, haigus või unepuudus põhjustab lisaväsimust, siis on väsimuse kogumäär pärast kofeiini toime lõppemist ilmselt suuremgi. Seega võiks ajal, kui väsimus ründab tavalisest tugevamini, juua vähem kohvi ja teha seda pigem hommikuti.
Tuleb end sundida
Kevadiste muutuste korral on väga oluline saada päeva- ja päikesevalgust, ¬samuti piisavalt puhata ja liikuda. Hea enesetunde loomiseks on väga tähtis panna enda jaoks paika igapäevased jõukohased liikumisülesanded ja muuta unerežiim regulaarseks. Väsimuse korral aitab väike, umbes 15–30-minutine pikutamine.
Muidugi on väsinuna raske end iga päev liikuma sundida. Sellisel juhul tuleta endale meelde, kui mõnus on tegelikult väljas olla ja kui hea rahulolutunde tekitab liikumine isegi siis, kui õues on halvem ilm. Kui tunned, et tahtmist eriti pole, siis tuleb end motiveerida. Tõenäoliselt tulevadki väsimusega kergemini toime need, kes liiguvad õues regulaarselt, magavad vajaduse järgi ja puhkavad õigel ajal, selgitab Tuuliki Hion.
Unevõlg mõjutab toimetulekut
Magamatuse tõttu hakkame esmalt kehvemini lahendama keerukaid, vaimset tööd nõudvaid ülesandeid, kuna nendega tegelev aju osa (prefrontaalne ajukoor) vajab taastumiseks und. Unevõla korral halvenevad otsustusvõime, tähelepanelikkus, olukorrast teadlik olek ja võime probleeme ennetada. Unel on oluline roll tunnete kontrollimises, mistõttu on unevõla sagedased tunnused ärritumine, liigne muretsemine, meeleolu kõikumine ja halvenemine.
Päeva planeerimiseks ei ütle miski meile ette, kui palju peaksime jõudma. Ise seame endale ülesandeid sellises hulgas, mida sobivaks peame. Meie huviline loomus soovitab meil kõigest osa saada. On loomulik, et vahel väsimegi ära.
Depressioon ja ärevushäired
Unemeditsiiniga tihedasti seotud kliinikus näeme sageli väsimust põhjustava elustiili tunnuseid: unevõlg, und häirivate ainete (kohv, alkohol ja kanep) kasutamine, liigne töö- või õppekoormus, endale vähese puhkeaja lubamine.
Väsimusega kaasnevad häired on unetus, ebatüüpilisemad ja varjatumad uneapnoe variandid, rahutute jalgade ja perioodiliste jäsemeliigutuste häire, mis on jäänud diagnoosimata ja ravimata. Harvem esineb muid uneaegseid sündmusi, mis katkestavad une ja põhjustavad päevast väsimust. Sagedased on depressioon ja ärevushäired.
Väsimust põhjustavad ka paljud varjatud kehalised haigused, nagu astma, muud kopsuhaigused, rauapuudus, D-hüpovitaminoos, uneaegne mao-söögitoru tagasivooluhaigus. Sellisel juhul on vajalikud konsultatsioonid, vahel ka analüüsid või uuringud, et soovitada inimesele sobivat muutust või ravi.
Pikemaaegse väsimuse põhjus võib olla nende samade keha ja vaimu vajaduste eiramine, mida me ei oska ise tähele panna. Enamik kehalisi häireid annab märku väsimusest. Kuna väsimuse põhjuseid on raske eristada, siis on mõistlik pöörduda meediku poole. 
Väldi kohvi ja leia aega pikutada
Vaata üle, kas saad piisavalt und. Kui magad vähem, pikenda iga paari päeva järel voodisolekut 15 minuti võrra ja jõua eakohase voodisolekuajani.
Joo piisavalt vett.
Vaata üle toitumissoovitused ja järgi neid.
Väldi kofeiini sisaldavaid ja muid ergutavaid jooke, alkoholi, kanepit, rahusteid ja uinuteid.
Tee 15–30-minutisi puhkepause.
Mõtle, milline liikumisviis ja aeg päevavalguse käes on jõukohane ja liigu nii iga päev.
Kui see pole jõukohane või ei aita, pöördu oma arsti poole.
Kui piisava puhkuse, tervislikuma menüü ja värskes õhus jalutamise abiga need tunnused paari-kolme nädalaga üle ei lähe, pöördu spetsialisti poole.
Artikkel ilmus esmakordselt väljaandes LP