Kuidas lapse käitumist kujundada? Nõuandeid lapsevanemale
Igas vanuses lapsed eelistavad tuua oma vanema näole naeratust, mitte tekitada pahameelt. Terve käitumisprotsessi alustalaks on enesekontrolli olemasolu ja oskus impulssidele allumise asemel valida, mil moel on sobilik käituda. Väikeste laste jaoks on enesevalitsemise õppimine väga raske ja aeganõudev protsess, kuid kui lapsed on selle omandanud, on nad võimelised arvesse võtma ka esmase impulsi ajel toimumise tagajärgi ehk enne tegutsemist läbi mõelda, kuidas käituda.
Kui laps käitub halvasti on selle taga tihtipeale suurenenud frustratsioon ja sisse kogunenud emotsioonide rägastik, millega laps ei oska toime tulla. Lapsevanema üheks põhiliseks ülesandeks on oma lapsi enesevalitsemisele suunata ja neid sealjuures toetada. Seda luues avastate, et enamasti lapsed soovivadki hästi käituda ja kui nad ongi kontrolli kaotanud, siis oskavad nad hinnata, kui nende halvasti käitumist ohjeldada suudate.
Hea enesekontrolliga lapse käitumisest on võimalik ära tunda mõningaid tunnusjooni:
- Laps on omandanud ühiskonnas üldised käitumisreeglid (ei löö/tõuka teisi, ei ropenda jne).
- Laps on õppinud oma tujusid ohjama ja tundeid väljendama.
- Laps on omandanud eakohase probleemilahendusoskuse. Näiteks kui laps soovib teise lapse käest mänguasja, siis ta lihtsalt ei lähe ja ei löö teist, et jõuga seda mänguasja endale saada, vaid kasutab selleks sõnu ja küsib viisakalt.
- Laps on võtnud omaks perekonnale olulised väärtushinnangud. Vanemate ülesanne on neid olulisi väärtushinnanguid tutvustada ja eeskuju näidata. Olgu selleks hoolivus loomade ja lindude vastu või tõekspidamine, et sõbra mitte kaasamine mängu võib tema jaoks solvav olla. Lapsed võtavad olulised väärtused lihtsamalt omaks, kui nendest rääkida ja oma tegudega eeskujuks olla.
Nõuanded, kuidas laste käitumist suunata:
Andke head eeskuju. Lapsed õpivad eelkõige ümbritseva keskkonna jälgimise ja imiteerimise kaudu. Lapsevanemad, õed-vennad, õpetajad või hooldajad avaldavad nende käitumisele suurt mõju. Lapsed jälgivad pidevalt kuidas ennast väljendate ja reageerite – kuidas tulete toime stressiga, kuidas käitute vihastades, kuidas reageerite uues olukorras ja mida teete, kui olete õnnelik.
- Head eeskuju annate ka siis, kui selgitate, miks te antud olukorras niimoodi käitusite. “Palun vabandust, et ma ei kuulanud Sind põhjalikult, mul oli tööjuures täna väga raske ja väsitav päev.”
- Väga oluline on lapsele õpetada vabandamist. Kõik teevad vigu, kuid neid saab siira vabandusega heastada. Kui tõstad lapse peale pärast rasket tööpäeva põhjuseta häält, siis vabanda tema ees siiralt. “Palun vabandust, et ma Sinu peale häält tõstsin. Mul on kahju!”
Soodustage hästi käitumist. Lapsel, keda on kiidetud tema igapäevaste saavutuste eest, on lihtsam hästi käituda. Psühholoogid soovitavad igas vanuses laste vanematele: “märgake lapsi hästi käitumas ja tunnustage neid.“ Vanemlik tähelepanu, aus ja siiras kiitus on eneseusalduse heaks stardipakuks teel enesekontrollile.
Sotsiaalsete oskuste õpetamine. Head kombed ja viisakas ning austav suhtumine teeb inimeste elu lihtsamaks ning võimaldab teistega arvestada, koos töötada ja elada.
Lubage lapsel langetada eakohaseid otsuseid. Otsustusõigus peaks sõltuma lapse vanusest ja seda tuleks vanemal pakkuda nii palju, kui võimalik. Lapsel, kellel on lubatud kaasa rääkida, mida järgmisel päeval lasteaeda või kooli selga panna, ei tõrgu riietumisel nii palju vastu ning võib lõpuks täitsa iseseisvalt oma asjad kokku pakkida.
Jagage kohustusi. Paljud vanemad ei lase oma lastel majapidamistöödest osa võtta, kuna mõtlevad, et kergem on ise töö ära teha või nad ei taha oma lapsi liigselt koormata. Siinkohal tasub oma käitumist muuta. Majapidamistööd ja perekondlikud asjatoimetused annavad võimaluse koostegutsemiseks. Lapse võimalus panustada tõstab nende enesehinnangut ja aitab vähendada pere üldist stressitaset. Alustage lihtsamate ülesannete jagamisest, mida saate teha koos lapsega või teie järelevalve all (näiteks lauakatmine, mänguasjade kokku korjamine, nõude koristamine jne). Üks oluline märkus: paljud vanemad arvavad, et laps imab ise teadmised endasse ja tihtipeale see nii ka on, kuid sageli on vaja harjutada:
- seletage ja näidake ette, kuidas mingit tööd teha;
- vaadake pealt, kuidas laps tööd teeb;
- kiitke last tehtud töö eest;
- vajadusel looge meeldetuletuste süsteem, kirjakesed või pildid.
Kehtestage piirid. Mõned vanemad kardavad piiride seadmist, kuid kontrollimatu laps võib käituda väga ebameeldivalt.
Rääkige lastega nii, et nad teid kuulaksid. Selleks, et laps teid kuulda võtaks, on vaja pälvida tema tähelepanu. Mõned näpunäited:
- Sisenedes ruumi, pöörduge otse lapse poole. Saavutage silmside, kui vaja kummarduge selleks lapsega ühele tasandile. Väga väikeste laste puhul väljendage oma soov lihtsalt ja selgitage minimaalselt.
- Lastel on omadus jätta tähelepanuta see, mida nad ei soovi kuulda, nii et mida meeldivam on vestlus, seda suurem tõenäosus, et ta kuulab teid tähelepanelikult.
- Kasutage jaatust igal võimalusel ja ka huumorimeel aitab teid edasi.
Õpetage lastele, kuidas end väljendada. Laste elu oleks nii kerge, kui nad ainult oskaksid väljendada, mis neile muret valmistab. Mida varem õpetate lastele oma emotsioonide õiget väljendamist, seda kergem on hiljem teineteist mõista. Lastele emotsioonide juhiks olles, aitate neil paremini mõista, mis toimub nende sees. Samuti suureks abiliseks on kordav kuulamine, mis aitab lapsel oma raskesti mõistetavatest emotsioonidest aru saada. Aidake tal probleemi sõnastada ja selgemaks mõelda.
Õpetage probleemilahendust. Lahendust vajavale probleemile lahenduse otsimisel, küsige ka lapse arvamust. Kuidas ta olukorra lahendaks?
Näidake tagajärgi. Parim viis näidata, et lapse käitumine pole aktsepteeritav, on see, kui selgitate teo tagajärgi. Väikestel lastel puudub arusaam pikaajalistest tagajärgedest, seega proovige tekitada põhjuse ja tagajärje vahel otsene seos.
Olge paindlik ja kui vaja kasutage läbirääkimist. Vanema paindlikkust väljendab näiteks see, et te ei sunni last pärast rasket koolipäeva majapidamistöid tegema. Pidage läbirääkimisi, millal ta seda teeb. Läbirääkimisega tunnistate te fakti, et alati ei teagi just teie kõike kõige paremini. Mõlemad osapooled peaksid saama oma seisukohti selgitada.
Olge järjekindel. Tehke, mida lubate ja lubage ainult seda, mida teha kavatsete. Järgige seda põhimõtet alati!
Artikli autor on psühholoog Ülle Kaseväli